Lillede klassifikatsioon 1. ja 2.

1. Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

• Üheaastased lilled ehk suvelilled ehk suvikud on taimed, mis ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned. Oma eluea vältel nad õitsevad ja viljuvad ainult üks kord. Nt: petuunia (Petunia), lõvilõug (Antirrhinum), hibisk (Hibiscus), aeddaalia (Dahlia x hortensis)

petuunia Petunia nana compacta `Fire Chief`

lõvilõug Antirrhinum majus `Tetra`

soohibisk Hibiscus moscheutos `Newbiscus`

aeddaalia Dahlia x hortensis `Hit Parade`

• Kaheaastased lilled on taimed, mis esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning teisel aastal õitsevad ning viljuvad. Kaheaastaseid lilli loetakse tihti suvikute (suvelillede) hulka. Nt: tokkroos (Rosea alcea), habenelk (Dianthus barbatus), verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) 

  

  tokkroos Rosea alcea `Mars Magic`

  

  habenelk Dianthus barbatus `Sweet William`

  

  verev sõrmkübar Digitalis purpurea `Camelot Cream`

  
  
  
• Mitmeaastased lilled ehk püsililled, püsikud on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmeid poolpõõsaid (nt kuldkann (Helianthemum Mill.), puju (Artemisia L.), liivatee (Thymus L.), naistepuna (Hypericum L.). Püsililli rühmitatakse näiteks kasvukõrguse, kasvukuju (haabituse), õite värvuse järgi, mullastikule esitatavate nõuete alusel, külmataluvuse, mullasiseste organite, valgusnõudluse alusel ja ka õitsemise aja ning eluea pikkuse alusel. Nt: idamagun (Papaver orientale), raudrohi (Achillea millefolium), hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus), aasnelk (Dianthus superbus)

harilik kuldkann Helianthemum nummularium `Evergreen`

harilik puju Artemisia vulgaris

aed-liivatee (tüümian) Thymus vulgaris

liht-naistepuna Hypericum perforatum

idamagun Papaver orientale

raudrohi Achillea millefolium

hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus

aasnelk Dianthus superbus

	Üheaastased e suvikud	Kaheaastased	Mitmeaastased e püsikud
elutsükli pikkus	1 aasta (kasvavad seemnest, viljuvad, õitsevad ning hukkuvad)	2 aastat (Esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning teisel aastal viljuvad ning õitsevad,seejärel hukkuvad)	Eluiga pikem kui kaks aastat
külmakindlus	ei talvitu	talvituvad	talvituvad
kasutamine	vaheldusrikas kujundus, saab igal aastal midagi uut proovida	pigem vaheldusrikas, õite ilu näeb ainult teisel aastal ning seejärel tuleb jälle välja vahetada	pikaealine ning alaline kujundus
kulukus	kõige kulukam, soetamine küll odavam, kuid vaja igal aastal uus sortiment muretseda	keskmise kulukusega, üle kahe aasta vaja uus sortiment soetada	antud valikust odavaim, ühekordne väljaminek soetamisel, püsivad kuni aastakümneid
näited	petuunia, lõvilõug, hibisk, daalia jt	tokkroos, habenelk, verev sõrmkübar jt	idamagun, raudrohi, aasnelk jt

Kasutatud materjal: 

• K.Uurmani konspektid "Rohttaimed"
• http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81
• http://www.aiamaailm.ee/266-367-large/fire-chief.jpg
• http://www.seemnemaailm.ee/userfiles/Antirrhinum-majus.jpg
• http://s3.mojalbum.com/11717793_12811712_12811723/hibiscus-moscheutos-newbiscus-mocvirski-hibisk/hibiscus-moscheutos-newbiscus-mocvirski-hibisk-avtor-potonka-rastline-mojforum-si_z.jpg
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3e/Dahlia_Hit_Parade.jpg
• http://www.zauberstaude.de/Zauberstaude-p6615h17s40-Alcea-rosea-Mars-Mag.html
• http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/habenelk%20.jpg
• http://www.aiamaailm.ee/2332-3719-thickbox/verev-sormkubar-camelot-cream.jpg
• https://taimed.files.wordpress.com/2010/06/1868-harilik-kuldkann-evergreen-helianthemum-nummularium.jpg?w=292&h=300
• https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPPQNHKl5zXUBLvA3fJm57EhEf-4zCFGyNdXh5Yv60qA_vfjEfKZ5WaeGKZdpH0R5v4A8vrXY4ZFSVbBAZrtqx79pVIf_vHXHa0qzV7F5wMJnwDMVBP8_PBht8p8vz82SzC5XkyodiOEVU/s1600/Artemisia_vulgaris_04L.jpg
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/ac/Thymus_vulgaris_002.JPG/640px-Thymus_vulgaris_002.JPG
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c4/Saint_johns_wart_flowers.jpg/1280px-Saint_johns_wart_flowers.jpg
• http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1369_big.jpg
• http://efloora.ut.ee/Ala/images/TSB61180.jpg
• http://www.rohelineaed.ee/public/files/Lupinus%20polyphyllus%20Hulgalehine%20lupiin.JPG
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Dianthus_superbus_190803.jpg
• http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=26
• http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=25
• http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=24
• http://www.ut.ee/taimenimed/

2. Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasuvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.

Lilletaimede istutamisel oleks kasulik teada nende algupärast päritolu. Sellele tuginedes saab luua neile eluks vajaliku kasvukoha, arvestades erinevaid valguse, soojuse, mulla viljakuse ja niiskuse tegureid. 

Valgustingimuste põhjal jaotatakse taimed kolme rühma:

• päikesepaistelist soosivad (nt: harilik karukell )
• poolvarjulist soosivad (nt: harilik kobarpea)
• varjulist kasvukohta soosivad (nt: sinilill)

harilik karukell Pulsatilla vulgaris Mill.

harilik kobarpea Ligularia sibirica (L.) Cass.

sinilill Hepatica Mill.

Veel saab jaotada taimi niiskustingimuste järgi:

• kserofüüdid e kuivade kasvukohtade taimed (nt: kukehari)
• mesofüüdid e mõõdukalt niiskete kasvukohtade taimed (nt: päevaliilia)
• hügrofüüdid e niiskete kasvukohtade taimed (nt: varsakabi)
• hüdrofüüdid e veetaimed (nt: penikeel)

kukehari Sedum L. `Herbstfreude`

ruuge päevaliilia Hemerocallis fulva L.



harilik varsakabi Caltha palustris L.

kähar penikeel Potamogeton perfoliatus L.

Ka mullanõudluse järgi jaotatakse taimi:

• megatroofsed e nõudlikud liigid, kes vajavad toitainerikast mulda (nt: heleenium)
• mesotroofsed e keskmiselt nõudlikud liigid, kes vajavad mõõduka toitainesisaldusega mulda (nt:liatris)
• oligotroofsed e vähenõudlikud liigid, kes ei vaja toitainerikast mulda (nt: mägisibulad)

heleenium Helenium `Moerheim`s Beauty`

tähkjas liatris Liatris spicata

aed-mägisibul Sempervivum x hybridum `Kappa`

Järgnevas tabelis olen välja toonud stepi- ja kõrgmäestike taimede tunnused:

	Kõrgmäestike taimed	Stepitaimed
lehed	väikesed, sageli igihaljad karvased või lihakad	kitsad, kaetud vahakirmega, kõvad või tugevalt karvased
vars	lamav ja juurduv	jäik, kasvukuju kooniline või kohev-kerajas
juurestik	hästi arenenud, tungib sügavale, see aitab tugevalt kinnituda ja sügavalt toitaineid kätte saada	suur ja hästi arenenud juurestik või risoom(ka sammasjuur)
õied	palju õisi, üsna suured ja erksad, sageli ka lõhnavad	väikesed, aga palju
miks just selline	nende kasvukuju aitab säilitada niiskust, varjuda külmade tuulte eest, kaitsta järskude temperatuuri kõikumiste eest (öökülmad)	nende kasvukuju aitab kevadel niiskust koguda ja talletada, et jaguks kogu pikaks ja kuivaks suveks
näide	alpi hanerohi, igihaljas ibeeris, emajuured	ahtalehine pojeng, kevadadoonis, lamedalehine ogaputk

igihaljas ibeeris Iberis sempervirens `Appen Etz`

kevadadoonis Adonis vernalis L.

Kui taimed aga istutada mittesobivale pinnasele, siis nad pole elujõulised ning võivad hukkuda. 

Rohket päikest vajavad taimed varjulises kohas ei kasva või venivad hoopis välja (sest upitavad valguse poole), õitsevad vähe või ei õitse üldse ning muld võib jääda liiga niiskeks. 

Varjulist kasvukohta armastavad taimed aga võivad päikese käes kõrbeda ning pinnas kuivab liigselt. Need taimed, kes on harjunud viljaka mullaga, ei saaks väheviljakal mullal kätte vajalikke toitaineid ning poleks nii elujõulised, neil poleks rohkelt õisi ning kasv aeglustuks. 

Vastupidi kasvades aga muutuvad taimed liiga lopsakaks, muutub kasvukuju ning juured võivad liigniiskuse tõttu mädanema minna.

Materjal: 

• http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=84
• http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113
• http://ak.rapina.ee/katrinu/kasvun6uded/
• http://pl.wikipedia.org/wiki/Sasanka_zwyczajna#mediaviewer/File:Pulsatilla_vulgaris_Saarland_02.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/Ligularia_sibirica
• http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_sinilill
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=246&cid=369&cgid=
• http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=300
• http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_varsakabi
• http://et.wikipedia.org/wiki/Penikeel
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=614
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=233&cid=330&cgid=0
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=218&cid=1685&cgid=0
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=267&cid=148&cgid=0
• http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/adoonis.htm

KÕRRELISED

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks  loalised (nt piiphein Luzula), lõikheinalised (nt tarn Carex) ja hundinuialised (nt hundinui Typha) . Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks hundinui ja värihein Briza.

Kõrrelised on mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, sõlmevahedes õõnes ja ka säsikas, tarnadel ka kolmekandiline, õõneta, nõrgalt eristunud sõlmede ja -vahedega. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog Phalaris arundinacea. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt erksad ja silmatorkavad.

http://morfoloogia.weebly.com/otildeisik.html

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk.

http://morfoloogia.weebly.com/otildeisik.html

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris.

Kõrrelisi kasutatakse aias soolotaimedena, pinnakatjatena, anumates ja kuivtaimedena. Nad on armastatud taimed, sest nad on vähenõudlikud ning ei nõua suurt hoolt, nad on üsna põuakindlad, mulla suhtes leplikud, lisaks ka väga dekoratiivsed.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Generatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid (puhmikuid) ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad (Festuca) ja stepirohi (Stipa). Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka suve esimesel poolel, enne õitsemist. Selline paljundamise aeg valitakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis varrepistikutega paljundamise. Pistoksad lõigatakse kesksuvel, pärast uute võsundite tekkimist.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa abil väiksemateks osadeks. Pistokste lõikamisel kasutatakse oksakääre. Pistoksad peavad olema vähemalt 15 cm pikkused. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Pistikud juurutatakse enne kasvukohale istutamist juurutuspeenras või pottides, turba ja komposti segus. Jagamiseks valitakse päikeseline päev. Pistikute lõikamise võib ette võtta ka pilvise ilmaga.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpööris (Miscanthus) ja aruhein (Festuca)), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Vegetatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks kaerand (Helictotrichon) ja stepirohi (Stipa). Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba (Lagurus ovatus) ja kanaari paelrohi (Phalaris canariensis). Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti sügisel otse peenrasse. Maikuus külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, mai kuus.

http://www.gopixpic.com/480/festuca-alpina-suter/http:%7C%7Cwww*f-lohmueller*de%7Cbotanic%7CPoales%7CPoaceae%7CFestuca%7Cfestualp_g07561*jpg/

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, alpi aruhein Festuca alpina.

http://www.tuinophetweb.nl/ads/miscanthus-tinctorius-nanus-variegatus-prachtriet/

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, jaapani siidpööris Miscanthus tinctorius `Nanus Variegatus`.

Kasutatud kirjandus:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125ˇ


Mitmeaastase kõrrelise PLAKAT:

Üheaastase kõrrelise PLAKAT: 

Kasutatud materjal:
https://www.canva.com/
http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/216
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=8927