Lillede klassifikatsioon 1. ja 2.

1. Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

• Üheaastased lilled ehk suvelilled ehk suvikud on taimed, mis ühe aasta jooksul kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned. Oma eluea vältel nad õitsevad ja viljuvad ainult üks kord. Nt: petuunia (Petunia), lõvilõug (Antirrhinum), hibisk (Hibiscus), aeddaalia (Dahlia x hortensis)

petuunia Petunia nana compacta `Fire Chief`

lõvilõug Antirrhinum majus `Tetra`

soohibisk Hibiscus moscheutos `Newbiscus`

aeddaalia Dahlia x hortensis `Hit Parade`

• Kaheaastased lilled on taimed, mis esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning teisel aastal õitsevad ning viljuvad. Kaheaastaseid lilli loetakse tihti suvikute (suvelillede) hulka. Nt: tokkroos (Rosea alcea), habenelk (Dianthus barbatus), verev sõrmkübar (Digitalis purpurea) 

  

  tokkroos Rosea alcea `Mars Magic`

  

  habenelk Dianthus barbatus `Sweet William`

  

  verev sõrmkübar Digitalis purpurea `Camelot Cream`

  
  
  
• Mitmeaastased lilled ehk püsililled, püsikud on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmeid poolpõõsaid (nt kuldkann (Helianthemum Mill.), puju (Artemisia L.), liivatee (Thymus L.), naistepuna (Hypericum L.). Püsililli rühmitatakse näiteks kasvukõrguse, kasvukuju (haabituse), õite värvuse järgi, mullastikule esitatavate nõuete alusel, külmataluvuse, mullasiseste organite, valgusnõudluse alusel ja ka õitsemise aja ning eluea pikkuse alusel. Nt: idamagun (Papaver orientale), raudrohi (Achillea millefolium), hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus), aasnelk (Dianthus superbus)

harilik kuldkann Helianthemum nummularium `Evergreen`

harilik puju Artemisia vulgaris

aed-liivatee (tüümian) Thymus vulgaris

liht-naistepuna Hypericum perforatum

idamagun Papaver orientale

raudrohi Achillea millefolium

hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus

aasnelk Dianthus superbus

	Üheaastased e suvikud	Kaheaastased	Mitmeaastased e püsikud
elutsükli pikkus	1 aasta (kasvavad seemnest, viljuvad, õitsevad ning hukkuvad)	2 aastat (Esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning teisel aastal viljuvad ning õitsevad,seejärel hukkuvad)	Eluiga pikem kui kaks aastat
külmakindlus	ei talvitu	talvituvad	talvituvad
kasutamine	vaheldusrikas kujundus, saab igal aastal midagi uut proovida	pigem vaheldusrikas, õite ilu näeb ainult teisel aastal ning seejärel tuleb jälle välja vahetada	pikaealine ning alaline kujundus
kulukus	kõige kulukam, soetamine küll odavam, kuid vaja igal aastal uus sortiment muretseda	keskmise kulukusega, üle kahe aasta vaja uus sortiment soetada	antud valikust odavaim, ühekordne väljaminek soetamisel, püsivad kuni aastakümneid
näited	petuunia, lõvilõug, hibisk, daalia jt	tokkroos, habenelk, verev sõrmkübar jt	idamagun, raudrohi, aasnelk jt

Kasutatud materjal: 

• K.Uurmani konspektid "Rohttaimed"
• http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=81
• http://www.aiamaailm.ee/266-367-large/fire-chief.jpg
• http://www.seemnemaailm.ee/userfiles/Antirrhinum-majus.jpg
• http://s3.mojalbum.com/11717793_12811712_12811723/hibiscus-moscheutos-newbiscus-mocvirski-hibisk/hibiscus-moscheutos-newbiscus-mocvirski-hibisk-avtor-potonka-rastline-mojforum-si_z.jpg
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3e/Dahlia_Hit_Parade.jpg
• http://www.zauberstaude.de/Zauberstaude-p6615h17s40-Alcea-rosea-Mars-Mag.html
• http://www.neevaaed.ee/wp-content/uploads/wpsc/product_images/habenelk%20.jpg
• http://www.aiamaailm.ee/2332-3719-thickbox/verev-sormkubar-camelot-cream.jpg
• https://taimed.files.wordpress.com/2010/06/1868-harilik-kuldkann-evergreen-helianthemum-nummularium.jpg?w=292&h=300
• https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPPQNHKl5zXUBLvA3fJm57EhEf-4zCFGyNdXh5Yv60qA_vfjEfKZ5WaeGKZdpH0R5v4A8vrXY4ZFSVbBAZrtqx79pVIf_vHXHa0qzV7F5wMJnwDMVBP8_PBht8p8vz82SzC5XkyodiOEVU/s1600/Artemisia_vulgaris_04L.jpg
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/ac/Thymus_vulgaris_002.JPG/640px-Thymus_vulgaris_002.JPG
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c4/Saint_johns_wart_flowers.jpg/1280px-Saint_johns_wart_flowers.jpg
• http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1369_big.jpg
• http://efloora.ut.ee/Ala/images/TSB61180.jpg
• http://www.rohelineaed.ee/public/files/Lupinus%20polyphyllus%20Hulgalehine%20lupiin.JPG
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Dianthus_superbus_190803.jpg
• http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=26
• http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=25
• http://www.seemnemaailm.ee/index.php?lang=ee&CID=24
• http://www.ut.ee/taimenimed/

2. Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasuvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõuetega arvestada? Too näiteid.

Lilletaimede istutamisel oleks kasulik teada nende algupärast päritolu. Sellele tuginedes saab luua neile eluks vajaliku kasvukoha, arvestades erinevaid valguse, soojuse, mulla viljakuse ja niiskuse tegureid. 

Valgustingimuste põhjal jaotatakse taimed kolme rühma:

• päikesepaistelist soosivad (nt: harilik karukell )
• poolvarjulist soosivad (nt: harilik kobarpea)
• varjulist kasvukohta soosivad (nt: sinilill)

harilik karukell Pulsatilla vulgaris Mill.

harilik kobarpea Ligularia sibirica (L.) Cass.

sinilill Hepatica Mill.

Veel saab jaotada taimi niiskustingimuste järgi:

• kserofüüdid e kuivade kasvukohtade taimed (nt: kukehari)
• mesofüüdid e mõõdukalt niiskete kasvukohtade taimed (nt: päevaliilia)
• hügrofüüdid e niiskete kasvukohtade taimed (nt: varsakabi)
• hüdrofüüdid e veetaimed (nt: penikeel)

kukehari Sedum L. `Herbstfreude`

ruuge päevaliilia Hemerocallis fulva L.



harilik varsakabi Caltha palustris L.

kähar penikeel Potamogeton perfoliatus L.

Ka mullanõudluse järgi jaotatakse taimi:

• megatroofsed e nõudlikud liigid, kes vajavad toitainerikast mulda (nt: heleenium)
• mesotroofsed e keskmiselt nõudlikud liigid, kes vajavad mõõduka toitainesisaldusega mulda (nt:liatris)
• oligotroofsed e vähenõudlikud liigid, kes ei vaja toitainerikast mulda (nt: mägisibulad)

heleenium Helenium `Moerheim`s Beauty`

tähkjas liatris Liatris spicata

aed-mägisibul Sempervivum x hybridum `Kappa`

Järgnevas tabelis olen välja toonud stepi- ja kõrgmäestike taimede tunnused:

	Kõrgmäestike taimed	Stepitaimed
lehed	väikesed, sageli igihaljad karvased või lihakad	kitsad, kaetud vahakirmega, kõvad või tugevalt karvased
vars	lamav ja juurduv	jäik, kasvukuju kooniline või kohev-kerajas
juurestik	hästi arenenud, tungib sügavale, see aitab tugevalt kinnituda ja sügavalt toitaineid kätte saada	suur ja hästi arenenud juurestik või risoom(ka sammasjuur)
õied	palju õisi, üsna suured ja erksad, sageli ka lõhnavad	väikesed, aga palju
miks just selline	nende kasvukuju aitab säilitada niiskust, varjuda külmade tuulte eest, kaitsta järskude temperatuuri kõikumiste eest (öökülmad)	nende kasvukuju aitab kevadel niiskust koguda ja talletada, et jaguks kogu pikaks ja kuivaks suveks
näide	alpi hanerohi, igihaljas ibeeris, emajuured	ahtalehine pojeng, kevadadoonis, lamedalehine ogaputk

igihaljas ibeeris Iberis sempervirens `Appen Etz`

kevadadoonis Adonis vernalis L.

Kui taimed aga istutada mittesobivale pinnasele, siis nad pole elujõulised ning võivad hukkuda. 

Rohket päikest vajavad taimed varjulises kohas ei kasva või venivad hoopis välja (sest upitavad valguse poole), õitsevad vähe või ei õitse üldse ning muld võib jääda liiga niiskeks. 

Varjulist kasvukohta armastavad taimed aga võivad päikese käes kõrbeda ning pinnas kuivab liigselt. Need taimed, kes on harjunud viljaka mullaga, ei saaks väheviljakal mullal kätte vajalikke toitaineid ning poleks nii elujõulised, neil poleks rohkelt õisi ning kasv aeglustuks. 

Vastupidi kasvades aga muutuvad taimed liiga lopsakaks, muutub kasvukuju ning juured võivad liigniiskuse tõttu mädanema minna.

Materjal: 

• http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=84
• http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113
• http://ak.rapina.ee/katrinu/kasvun6uded/
• http://pl.wikipedia.org/wiki/Sasanka_zwyczajna#mediaviewer/File:Pulsatilla_vulgaris_Saarland_02.jpg
• http://en.wikipedia.org/wiki/Ligularia_sibirica
• http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_sinilill
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=246&cid=369&cgid=
• http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=300
• http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_varsakabi
• http://et.wikipedia.org/wiki/Penikeel
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=614
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=233&cid=330&cgid=0
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=218&cid=1685&cgid=0
• http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=267&cid=148&cgid=0
• http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/adoonis.htm