Aiapidaja ei eksi, aiapidaja katsetab!: KOLM SUGUKONDA (Lilleded klassifikatsioon 3.)

Enamlevinud lillede 3 huvitavat sugukondada. Morfoloogiliste tunnuste võrdlev tabel.

sugukond	võhumõõgalised Iridaceae	maavitsalised Solanaceae	tobiväädilised Aristolochiaceae
hõimkond	õistaimed Magnoliophyta	katteseemnetaimed Magnoliophyta	õistaimed Magnoliophyta
klass	Üheidulehelised Liliopsida	kaheidulehelised Magnoliopsida	kaheidulehelised Magnoliopsida
rahvapärased nimetused	kalmus, iiutited, kuremõõk, paosaksad	jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi.	varsakabi, kabjaleht, metshumur, pruus
õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega suured lõhnatud ühe sümmeetriateljega õied. Õiekate on lühikese putkeosaga, õiekattelehed kollased, pruunikate triipudega. Õied asuvad 2 kuni 5- (8) kaupa tipmises õisikus pikkadel jämedatel raagudel. Õite alusel on kaks rohtjat kileja servaga kõrglehte. Õitseb juunis ja juulis.	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp viie terava tipmega, jääb viljumisel püsima. Krooni pikkus kuni 2 cm, tema putk on lühike, servis tähtjas, viie teravatipulise hõlmaga. Värvuselt on õis lilla. Tolmukad on kollased, ulatuvad krooni putkest välja, tolmukapead on kuhikuna liitunud. Õied asuvad pööristes. Õieraag on kuni 5 cm pikk ja alusel jämenenud. Õitseb juunist augustini, harva septembrini. Putuktolmleja.	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, hõlmade alusel sissesoondunud, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Isetolmlejad või tolmlevad maapinnal liikuvate putukate ja tigude vahendusel. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna.
leht	Mõõkjad, kuni 2 (3) cm laiused, terveservalised lihtlehed. Juurmised lehed on peaaegu varre pikkused, varrelehed tunduvalt lühemad.	Piklikmunajad terveservalised teravatipulised ja pikarootsulised lihtlehed. Nad on 4-6 cm pikad ja 2-3 cm laiad, rootsu pikkus 2-3 cm. Ülemised varrelehed tavaliselt odajad või alusel kahe hõlmaga, alumised sagedamini südaja alusega. Lehepind on kas paljas või hajusalt lidus karvadega kaetud. Lehed varrel vahelduvalt.	Taimel on nahkjad neerukujulised pikarootsulised lihtlehed, värvuselt tumerohelised, läikivad, karvased. Pikkus 4-6 cm ja laius 4-8 cm. Tavaliselt ühel varrel 2-3 lehte, need on peaaegu vastakud. Lehed püsivad üle talve. Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte.
vars	Maapealne vars on pisut lame, ülemises osas harunenud, pole õõnes.	Varred on harunevad, tavaliselt läbimõõduga 0,5-2 cm (maksimaalselt kuni 7 cm), alumises osas puitunud, ülemises rohtsed. Nad roomavad mööda maad või väänduvad ümber teiste taimede, on suhteliselt oksised ja sõlmekohtadel kergesti juurduvad. Varre pind vaoline, veidi kandiline, karvadeta, värvuselt helepruun. Viimase aasta võrsed rohtsed, rohelised, vahel tipul hõredalt karvadega kaetud.	Maapealsed varred on lühikesed.
vili	Piklik ja tömbilt kolmekandiline 4-5 cm pikkune kupar. Seemned lamedad, läikivpruunid, suured, 6-8 mm laiused. Seemned valmivad augustis, ühes viljas on neid 60-80.	Munajas erkpunane kuni oranzikas läikiv lihakas mari, milles on arvukalt seemneid. Vilja pikkus on kuni 1 cm. Seemnete läbimõõt on umbes 2 mm, nad on ümarad või veidi neerjad, võrkja pinnaga. Idanevad aeglaselt, idanemiseks vajavad valgust. Marjad on mürgised.	Nahkjas peaaegu ümar karvane kupar, avaneb korrapäratult kuue pesana. Igas pesas vaid mõni seeme. Seemned piklikmunajad, ristipidi krobeliste ridadega. Neil on magus lisand, mis on toiduks sipelgatele, kes on nende peamised laialikandjad. Seemned valmivad juulis.
näide	kollane võhumõõk Iris pseudacorus L.	harilik maavits Solanum dulcamara L.	(harilik) metspipar Asarum europaeum L.